Kontrolli sissepääsust nii vaadet kui ka teed teistesse ruumidesse. Istuja jalad ei peaks muutuma püsivaks takistuseks.

Kontrolli igapäevast liikumist
Vaba läbipääsu tuleb hinnata toa kasutamise ajal. Ava uks, tõmba söögitool välja ning läbi teekond koti või pesukorviga. Ära käsitle üht vahemaad kõigi kodude universaalse normina; arvesta tegelike kasutajate ja esemetega. Kui läbipääs säilib ainult pidevalt diivanilauda nihutades, võib lahendus muutuda tülikaks. Vähenda esmalt kõrvalmööbli hõivatud ala, seejärel vaata üle diivani konfiguratsioon.
Määra toa peamine ülesanne
Otsusta, kas puhkeala on peamiselt vestlemiseks, ekraani vaatamiseks, lugemiseks või mitmeks tegevuseks. Seejärel kontrolli iga istekohta, mitte ainult keskmist. Diivan eraldi tugitoolidega ja üks suur nurgadiivan loovad erinevad liikumis- ning vaatesuunad. Toa keskel seisva mööbli puhul on oluline tagakülg ja juhtmete teekond. Kui kaks eesmärki põrkuvad, kavanda liigutatav element, mida on päriselt mugav ümber tõsta.
Arvesta kõigi kasutajatega
Pane kirja, kes mööblit pidevalt kasutavad ja millised tegevused korduvad iga päev. Laste mängud, lemmikloomad ja ühine telerivaatamine esitavad erinevaid nõudeid. Mööbel ei ole ronimis- ega hüppamisvahend; järgi kasutusotstarvet ja tootja koormuspiire. Liikuvat mehhanismi kasuta vaid vaba ümbrusega. Kodus mugav lahendus on selline, mille funktsioonidest ja hooldusest saavad aru ka teised kasutajad.
Praktiline kontrollolukord
Proovi lühikest kodust olukorda: üks inimene loeb, teine tõuseb ja lahkub ning laual on tavapärased esemed. Seejärel vahetage kohad. Märgi, kus tuleb asendit muuta või mööblit liigutada. See on valikumeetod, mitte laboratoorne mugavustest. Iga kord korduv probleem vajab konstruktsiooni või paigutuse lahendust, mitte lootust, et kõik hiljem harjuvad.